Vabatahtlike küla

Vahepeale väike ülevaade kohast, kus elame.
Vabatahtlikud ei ela olümpiakülas vaid meiesugustele on eraldi vabatahtlike külad. Palju neid kokku on, seda täpselt isegi öelda ei oska, aga et meie oma on Nr.7 ja vähemalt üks on veel, siis 8 sellist küla on kindlasti. Arvestades, et vabatahtlikke on üle 25000, siis lihtne matemaatika ütleb, et ühes külas on vähemalt 3100 inimest. Kusjuures, arvestades, et meil 7 viiekordset maja, igas 4 trepikoda jai gal korrusel 4 korterit (2 ja 3 toalised), siis ma usun, et meie külas võib olla ligi 4500 inimest. Kogu kompleks on aiaga ümbritsetud ja sisse saab kahest valvuripunktist. Kui esimestel päevadel sai suht lihtsalt sisse, siis alates eilsest tahetakse ka kotti sisse vaadata. Ei otsita midagi ohtlikku, vaid vaadatakse, et sa alkoholi sisse ei tooks. Ka õlu on täielikult keelatud ja õllepudeliga territooriumile ei lasta. Aga et päris läbi otsima ei hakata, siis vöö vahel saab ühe purgi ikka sisse tuua, nii et spordijoogiga päris hädas ei ole.
Territooriumil on 2 suurt telki, mõlemad umbes 1000 m2. Ühes söökla ja teises midagi vaba aja keskuse laadset. Söökla on lahti vist 24h, aga mitte iseteenindamisega, vaid tüüpiline toidujagajatega söökla. Külas on kaks söögikorda. Hommikusööki hakkab saama vist viiest ja kuni lõunani. Peale lõunat hakatakse õhtusööki andma ja seda vist poole ööni välja.
Hommikusöögiks on 2 pannkooki lihaga ja mingi pudru. Õhtusöögiks mingi supp ja praeks kas ühepajatoit, pilaf või midagi sellist. Kohvi ja tee on pidevalt ja seda saab ilma piiranguteta.
Nii et söök eriti vaheldusrikas siin eiole, aga eks peab ka aru saama, et sellisele rahvamassile külluslikku rootsi lauda tekitada ei suudeta. Teisipäeva õhtuse seisuga tuleb siia parandus sisse teha. Nimelt 2 päeva tagasi oli küla üldkoosolek, kus mingi ülemuse moodi mees vastas küsimustele ja lahendas tekkinud probleeme ja ühena, mis muudeti, on toidu portsude suurused. Täna hommikul oli juba 4 pannkooki taldrikul ja õhtusöök oli päris hea maitsega.
Lõunat saab töö juures. Kusjuures ega lõunagi midagi erilist ei ole. Täna saime borshi suppi, kartulisalati ja makarnid pooliku sardelliga.
Meie korteris on 3 tuba, kahe-, kolme- ja neljatoaline. Kahetoalises elavad kaks sakslast, Bernard ja Christian, kolmetoalises mina, kanadakas Dirk ja ameeriklane Woody ning neljases toas venelased Dima, Ruslan, Viktor ja veel üks, kelle nime ei tea.
Korter on tüüpiline suure maja korter, mõeldud elamiseks ja peale olümpiamänge lähevad kõik need müüki. Kes need ära peaks ostma ja miks, seda ei tea keegi(täna päeval keegi küll teadis, et kohalikel on siiani korterijärjekord ja need korterid jaotatakse neile). Omaette märkimist väärib korterite ehituskvaliteet. Ukseaugud on oluliselt suuremad kui uksed, põrandaliistud on lahti, vannitoas uputab ja sooja ning külma vee kraanid on vahetuses, vann kõigub ja nii mõnigi mees on koos vanniga umber kukkunud, tualeti uks ei lähe kinni, välisukse lukk on praak ja nii edasi. Ühe sõnaga kohutav.
Kui algselt kirjeldati, et iga maja juures on ühised ruumid, kus saab telekat vaadata, mingeid mange mängida jne, siis tegelikkuses midagi sellist ei ole. Wifit lubatakse, aga tõenäoliselt seda siiski olema ei saa, nii et piltide üleslaadimiseks peab kuskile paremasse kohta minema. Eile sain naabertoa venelastel netipulga, aga selle kiirus nii aeglane, et ega piltide laadimisest suurt midagi välja ei tule. Kindel koht, kus wifi on, on Laskesuusatajate juures, nii et homme võtan arvuti kaasa ja peale tööd laskesuusatajate juurde.
Külas on oma med punkt ja pesupesemise ruum. Voodipesu vahetatakse igal esmaspäeval.
Ja ongi kõik.
Täna on uus lollus siin välja mõeldud. Paistab, et erinevate vabatahtlike külade inimesed on üksteisel külas käinud ja et seda vältida, peab akrediteeringule hologrammiga kleepsu panema. Aga nagu Venemaal ikka, midagi ei tohi lihtsalt käia ja midagi ei tohi inimlikult toimuda. Selle asemel, et lihtsalt igasse korterisse 10 kleepsu tuua, organiseeritakse mingi lauake söögitelgi nurka, kus kõik oma kleepsud kätte peaksid saama. Ja võib vaid ette kujutada, kui kogu küla