Et päevad hakkavad juba segaminiminema, siis panen ka kuupäeva taha
Eile õhtul anti siis teada, et hommikul 10:30 pean oleva väljapääsu juures ja kogu grupp läheb koos üle.
10:38 läksime Christianiga väljapääsu juurde ja olime seal ainukesed. Minutikese ootasime ja tekkis kahtlus, et kas oleme ikka õiges kohas. Uurisime valvurilt, et kas see ikka on teine väljapääs. Valvur selle peale, et ei, see on ametlikult esimene väljapääs ja see, kust me tavaliselt välja läheme, on kolmas ning kuskil pidavat veel üks olema. Tekkis juba kerge ärevus. Kui veel üks mees tuli ja sama asja hakkas valvurilt uurima, hakkasime juba numbreid otsima, et teamleaderile helistada. Ja siis ta nurga tagant ilmus. Olime ikka õige koha peal. 5 minuti jooksul kogunes kogu grupp ja hakkasime koos köisraudtee poole minema. Jala sinna umbes 3 km, nii et tõenäoliselt saabki jala kiiremini kohale. Seda enam,et väike hommikune jalutuskäik ei tee paha.
Kuna sel ajal köisraudtee juures erilist järjekorda ei olnud, saime kiiresti
üles ja 11:30 olime juba suusakeskuses. Siis muidugi tuli välja, et enne lõunat
pole midagi teha, et võistluste proov algab pealelõunal ja polnudki muud, kui
otse sööklasse. Peale söömist selgus, et proovistart antakse kell kaks ja meie
peaksime stardipaigas olema pool tundi varem ning et siis jaotatakse ülesanded
kätte ja proov võib peale hakata. Et minu grupis ka teine eestlane, Marko, siis
loomulikult veidi lihtsam oma keeles suhelda ja nii ka koos liikusime. Kui nüüd
edaspidi kirjutam meie vormis, siis olin koos Markoga. Marko on jurist Tallinnast,
aga oma olemuselt juristi küll ei meenuta. Pigem selline mõnus turundusinimene.
Meenutab natuke Karvakut, aga räägib veidi vähem, nii et teised saavad ka sõna
võtta J J Et söömise järgselt oli veel üle tunni kogunemiseni aega, läksime segasime natuke paugutajate hooldemehi, kes parasjagu parafiine testisid. Et aega veel piisavalt, käisime vaatasime ka murmaa hooldemehed üle, kes täies koosseisus rajal olid ja pidamist testisid. Kiire tere ka venelaste määrdebokside juures (kus pooled eestlased), kiire tere ka poolakate määrdeboksi juures ja oligi aeg kogunemisele minna.
Nagu juba eelnevalt kirjutasin, koosneb meie brigaad 4-st grupist. Meie grupi ülesandeks sai mix tsooni sisse/väljapääsude kontroll. Mix tsoon on see koht, kus võistluse lõpetanud võistlejad on enne staadionilt äraminekut ajakirjanike käsutuses. Minu väravaks on see, kust võistlejad peale ajakirjanikke välja pääsevad, ehk et kõige viimane värav peale finishit. (erandiks sprindi eelsõidud ja poolfinaalid). Kokku on selle värava juures meid neli. Tõenäoliselt 2 valves ja 2 sel hetkel vabad ja vahetame üksteist vastavalt vajadusele.
Meie brigaadi esimene grupp valvab ajavõtu kiipide paneku juures, teine grupp on raja ohtlikes kohtades varukeppidega, kolmas grupp on meie oma ja neljanda grupi ülesanne on riietustelgi valvamine. Nii palju veel öeldi, et kui väga tüütuks läheb, siis mingil ajal võib esimene grupp teisega oma kohad vahetada ja kolmas neljandaga. Aga eks näis, mis ja kuidas.
Täna oli siis sprindi proov. See tähendab, et terve sprindivõistlus mängiti läbi. Ja et asi päris tõene välja näeks, olid selleks kümmekond noort suusatajat, kes tundus, et ka tõega oma vahel võistlesid. Päris täisformaadis võistlus ei olnud, sest eelsõite ei toimunud ja peale veerandfinaali oli kohe finaal. Aga proov oli tõene. Staadioniteadustajad olid kaasatud, kaameramehed jooksid sportlastega kaasa, fotograafid olid ametis. Ainuke, mida ei toimunud, oli ajavõtt. Aga homsel suusavahetusega sõidu proovil on võistlejatel ka kiibid küljes ja käib ajavõtt. Kõik, nagu päris.Kestis kogu see värk mingi poolteist tundi. Vahepeal oli tuul kuskil rajal mingi puu pikali lükanud ja pool meie gruppi
(kaasaarvatud meie teamleader) aeti seda puud eemaldama. Peale võistluste lõppu
helistasin teamleaderile, et kas pean edasi ootama, aga et soovitati koju minna
ja õhtul kõnet ootama jääda, siis koju ka hakkasin minema. Täna sai laskesuusa
hooldemeestega kokku lepitud, et annavad suusad ja peale võistlust saan
suusatama minna. Et mul aga saapaid ei tulnud pähe kohe hommikul kaasa võtta,
pidin uuesti külla jooksma ja saabastega tagasi tulema. Enne leppisime Markoga
kokku, et tema saab kohe peale võistlust suusatama minna ja saame hiljem kokku
laskesuusatajate hooldeboksis. Et ka kõige kiirema kõnniga liikudes läheb külas käimisele poolteist tundi, jõudsin üles tagasi kuue paiku.Et aga meestel oli päevatöö selleks ajaks tehtud ja ma ei hakanud Marekit oma suusatamise murega väga hirmsasti tüütama, leppisime kokku, et homme kohe peale oma tööd saan talt suusad. Saapad jätsin hooldemeeste juurde, nii et homme saan normaalsel ajal kohale minna. Marko sai oma tiirud ära teha ja oli väga rahul. Eks minu kord on homme. Lasime hooldemehed koju jai se läksime veel laskesuusa staadionile ringi kolama. Et oli juba pime ja tohutu hulk prozhektorid põles, oli pilt vapustav. Ikka võimas vaatepilt, mis venelased on valmis ehitanud. Leiaks kogu see kompleks ka edaspidi kasutust. Laskesuusa staadionil kais ajavõtu install ja meie Grete GAim oli üks, kes kogu aeg tablool figureeris.
Alla tulles jalutasime veel natuke linnas ringi, eesmärgiks mõni õllekas leida ja õhtul üks kann õlut teha, aga mida ei olnud, oli õllekas. Olid küll mõned restoranid ja baarid, aga mitte sellist mõnust õllekat, mida meie otsisime. Eks tuleb sama jätkata homme.
Täna päeval kohtasi suusakeskuses Stardi Harrit. Tema elab kõrvakülas ja neil
pidi selles osas olukord parem olema ja kutsus õhtuks ühele õllele. Kui oma
külas sellist võimalust ei ole, eks tuleb naaberkülla sõita.Õhtul helistas ka teamleader ja teatas, et hommikul kell 8 on kogunemine, nii et varakult magama. Nii vara pole siin veel üles tõusnud L
Nii et kokkuvõtvalt päris OK päev, aga seda segadust ja teadmatust on ikka igal sammul. Loodetavasti läheb ka selles osas iga päev paremaks.
Pildid:
1. Vaade Laskesuusastaadionilt
2. Lasketiir
4. Pilk tabloole
No comments:
Post a Comment