4. Päev - Esimene tööpäev

Täna pidi olema esimene tööpäev, aga natuke imelik see tänane päev välja kukkus. Märksõnaks kogu päevale on - segadus. Hommikul pidin kell 9:30 Laura suusakeskuses olema ja tööga pihta

hakkama. Aga kui sinna jõudsin, ei suutnud ma õiget inimest kuskilt leida. Probleem ehk ka selles, et suutsin bussiga õigest peatusest mööda sõita ja pidin järgmisega tagasi tulema. Tähendas see aga seda, et hommikul jäin hiljaks umbes 15 min. Helistasin talle ja anti uue inimese nimi, kelle pean üles otsima. Aga et see uus inimene oli mingil koosolekul, siis esimesed pool tundi istusin lihtsalt niisama ja ootasin koosoleku lõppu. Kui see lõpuks läbi sai võeti mind kaasa ja viidi ühe grupi juurde, mis selgus, et ongi kogu “Race control crew”, Kogu meeskonnas 4 gruppi ja gas grupis 8 inimest, ehk et kokku üle 30 inimese. Selles pundis oli ka minu “team leader”, kes vastutab kogu meie grupi töö eest. Mees oli suht rõõmus kui mind kätte sai. Ta teadis, et ma pidavat kuskil olema, aga kus, seda ta ei teadnud ning kui siis juhuslikult luges seal minu nime kaelakaardil, oli mehe room piiritu – lõpuks leidis oma grupi inimese üles. Ja ma ei olnud sugugi ainuke kadunud hing. Ligi kolmandik oli kadunud ja jäigi kadunuks(üks teamleader oli suisa meeleheitel, et tema grupist ainult üks inimene kohal).  Aga et omakorda tema ülemus (sama, kelle juurde mind saadeti) võttis kohe mõned mehed kaasa, et üks aed umber tõsta, mina nende hulgas, jäi minu teamleaderi rõõm lühikeseks. Etteruttavalt nii palju, et täna ma teda rohkem ei kohanudki. Aga sain vähemalt ta telefoni numbri ja leppisime kokku, et õhtul otsib ta mind üles ja räägime edasisest tööst täpsemalt.
Aia ringi tõstmine tähendas seda, et üks ajutine aed tuli meeter maad kõrvale tõsta, aga et aia alused olid lume sees, siis see aia tõstmine tähendas lisaks ka hulga kangi- ja labidatööd. Mingi tunnike kulus kindlasti, enne kui saime selle aia teiseldatud. Et muid töid keegi kuskilt ei leidnud, aeti meid sööma ja arvati, et peale seda tuleb kuskil veel lund loopida.
Et korraga on tööl tuhandeid vabatahtlikke ja muid töötajaid, ootad ka söögisabas kuni pool tundi, aga et poole tunnine saba on viimaste päevade jooksul tavaliseks saanud, ei üllata see enam üldse ja seisad rahulikult. Et samal ajal jõudis sööklasse ka meie suusaliidu büroojuht, siis ei olnud see pool tundi sugugi pikk. Lisaks oli meie taga ka üks vabatahtlik Piiterist, kes Eesti eluga kursis, nii et järjekorras seismine sai päris lõbus olema.  Lõpuks söödud ja suusastaadionil tagasi, ei leidnud enam ühtegi oma grupi inimest. Jalutasin ringi, vaatasin autasustamistseremoonia proove, vaatasin erinevate nurkade taha, aga ei kedagi.
Söömast tulles kohtusin veel kahte eestlast, kes suusastaadionil töötavad ning lootsin, et nemad jõuavad staadionile tagasi, aga ei tulnud neidki. Tõenäoliselt läksid peale lõunat otse koju. Kui poole tunni pärast polnud kedagi nähtavale ilmunud, helistasin ainukesele numbrile, mis mul oli, et mida teha. Lubati uurida ja tagasi helistada. Viie minuti pärast sain kõne, et teamleaderit ei leita, aga nad jätkavad otsimist. 10 minuti pärast helistas teamleader ja teatas, et mingu ma rahulikult koju ja õhtul saan teada, mida ja kuidas edasi. Nii et selliseks mu tööpäev kujunes. Mitte midagi ei teinud, mitte midagi ei näinud ja mitte midagi teada ei saanud. Loodetavasti asi nii ei jätku ja asjad hakkavad normaalselt toimima.
Et koju veel minna ei viitsinud, läksin jalutasin natuke suusastaadionil ringi, vaatasin kuidas hooldemehed suuski testivad ja otsisin üles meie murdmaa hooldemehed. Veidi sai nendega maailma asju arutada ja edasi laskesuusastaadionile, laskesuusatajate hooldemeeste juurde. Pool tunnikest ka seal ja et ka nemad hakkasid suuski testima minema, siis sättisin ka ise kodu poole.
Juba teist korda tänase päeva jooksul sattusin vale bussi peale, mis meie peatuses ei peatanud ja juba teist korda pidin teise bussiga tagasi sõitma. Ei midagi hullu, ikka juhtub.
Nii et tõeliselt segamini päev olnud täna.
Õhtul astus ka Teamleader läbi ja tundub, et asi hakkab oma õigetele rööbastele pöörama. Täna õhtul oli mingi koosolek organiseerijatel vabatahtlike osas ning ju on vist midagi konkreetsemat otsustatud.  Homme on organiseeritud ärasõit (ju vist kardetakse, et muidu võivad mõned kaduma minna) ja õigel ajal vaja kohal olla. Lõunast stardib sprindivõistluse proov ja kõik hakkavad oma tööd harjutama. Nii et homme on täpselt teada, kes mida tegema hakkab. Loodevasti lõplikult ja rohkem segadusi ette ei tule. Loodetavasti.

Pildid:
1. VAbatahtlikud
2. 3 Eesti gringot
4. Äärelinna tänavake

Naabertoa venelaste käest sain netipulga, nii et ehk õnnestub ka mõned pildid üles laadida