Tuesday, February 25, 2014

25. Päev (24.02) – Kes lahkub, kellel veel üks päev olla




 Olümpiamängud on läbi ja rahvaste liikumine meie külas on alanud. Esimesi lahkujaid oli näha juba eile, kuid täna on alanud suurem liikumine. Meie omadest lähevad täna ära Ülle ja Marko, meie Ergoga jääme veel üheks päevaks.
Palju on äraminejaid ja et paraolümpia esimesed vabatahtlikud juba saabuvad, on üks suurem segadus siin hetkel.
Vahemärkusena nii palju, et kuna valdav enamus paraolümpia tegevusest toimub suusa-ja laskesuusastaadionitel, siis enamus vabatahtlikke, kes paraolümpiaks tulevad, majutatakse just meie külla. Nii palju, kui äraminejaid, on ka uusi tulijaid. Päris palju on ka selliseid, kes on mõlemad olümpiad siin. Meie grupist on selliseid vist 3 või 4. Saavad mõned päevad rahulikult puhata ja läheb neil uueks koolituseks kohe lahti. Nii et sebimist on palju.
Et mul midagi targemat teha ei olnud, siis sõitsin Ülle ja Markoga alla lennujaama kaasa. Saadan nad ilusasti lennuki peale ja edasi lähen natuke veel kaubandust uurima. Vaja leida ehitusmaterjali pood, kust saaks mõned kruvid osta. Siia tulles lõhkusid lennujaama laadijad mu uue kohvri ja nüüd tuleb remontima hakata.
Ehitusmaterjali poe leidsin Krasnaja Poljana külast. Tagasiteel astusin seal bussist välja ja esimene vastutulija juhatas kuhugi hoovide sügavusse, kus soovitud pood asus ja kust vajalikud kruvid ka sain. Nüüd vähemalt lootus, et saan tagasiteel kohvrit ratastel veeretada ja mitte käe otsas tassida.
Ehitusmaterjalide poe kõrval oli ka üks kohalik kõrts, kust sain selle reisi kõige odavama söögiportsu. Kui muidu pead korralikuma söögi ja klaasi veini või õlle eest välja käima suurusjärk 700-1000 rubla (15-20 eur), siis seal sai korraliku, praekartulitega lihaportsu ja kannu õlut ainult 320 rubla eest (7 eurot).
Kõht täis, uuesti bussi peale ja koju kohvrit remontima.
Et õhtul midagi tarka teha polnud, kirjutasin natuke ja hakkasin asju pakkima. Et võrreldes siiatulekuga on juures 28000 rubla(=580 eurot. Selline summa on lehel, millele alla kirjutasime) eest vabatahtliku riidevarustust, siis läheb kogu selle kraami pakkimisega raskeks. Eks tuleb võimalikult palju seljakotti toppida ja midagi ka selga panna, aga fakt on see, et ülekaal tekib ja homme
lennujaamis ilma ülekilode eest maksmata vist ei pääse.
Kohver peaaegu pakitud, sai veel kodused uudised üle vaadataud, toakaaslastega telefoninumbrid jae-maili aadressid vahetatud ning viimast korda Esto Sadokis magama mindud.
Homme hommikul lõplik pakkimine ja üheteistkümnest bussi peale ning lennujaama.

Pildid:
1. Veebruar Adleris
2. Moodne venelane
3. Ülle ja Marko äralend 

No comments:

Post a Comment