9. Päev (08.02.) - Esimene võistluspäev

Täna siis esimene võistluspäev, naiste suusavahetusega sõit. Kui siiani oleme rohkem erinevaid kohti turvanud ja labidatööd teinud ning harjutanud võistlusteks, siis täna saame oma tõeliste ülesannete kallale asuda. Kuna meid on neli brigaadi, siis vahetame järjest kohti ja meie töövahetused saavad olema sellised, et ühe päeva oleme punasel klassikarajal, ühe päeva sinisel uisurajal, ühe päeva määrdekabiinide juures ja ühe päeva finishis, mix tsoonis.
Täna siis punasel klassikarajal ja põhilisteks ülesanneteks jälgida, et treenerid ning hooldemehed ei väljuks ettenähtud piiridest ja ei jookseks liialt raja keskel ning jootealades jälgida, et jootjad ei väljuks oma alast.
Minule jäi kõige kaugem treenerite ala. Et tegu siuliselt lühikese kahekümnemeetrilise lõiguga, siis olin seal üksinda. Pikematel lõikudel on üks inimene alguses ja teine lõpus. Kuna esimene võistlus oli ühisstart, siis treeneritel selle võrra lihtsam, et mingeid olulisi vaheaegu teatada vaja ei ole ning rohkem nad seal ergutamiseks. Minu alas oli ainult üks Itaalia määrdemees ja kõik. Nii et sain rahulikult võistluste jälgimisele pühenduda. Kaks esimest ringi klassikastiilis olid nad meie valvataval rajal ja edasi uisurajale. Nii et peale kahte ringi lasin itaalase minema ja suundusin ka ise finishisse. Nii et esimese võistluse sain poolenesti rajalt vaadata ja teise poole finishisirge alguses.
Meile igatahes lühikesed massstardid sobivad – võistlus saab kiiresti läbi ja enamus saab kohe peale võistluste lõppu ka vabaks.
18:30 või 19:00 (kohaliku aja järgi) algavad laskesuusatajate võistlused, nii et neid jõuame rahulikult ka neid vaatama minna.
Laskesuusatajatel täna meeste sprint ja kõik meie neli meest stardis, nii et on, kellele karjuda. Läksime Markoga juba varakult kohale, et lipud valmis teha ja rajal parimad kohad välja otsida (äkki saab ka rahvusvahelises telepildis sini-must-valget lehvitada), et omasid ikka korralikult ergutada. Hooldemeeste juures saime oma tööjoped tsiviilriiete vastu vahetada ja lipud valmis meisterdada (kodust sai ainult kangas kaasa võtta, varreks saime katkise suusakepi) ja rajale.
Raja ääres ergutada on muidugi tore. Näed kõik sportlased paari meetri kauguselt ära ja saad hääle kähedaks karjuda. Aga üks suur puudus, nimelt ei ole õrna aimugi, kes kuidas tulistab ja mis seis tegelikult rajal on. Selles mõttes on korraldus imelik, et kuskil rajal pole võistluste staadioniteadustajat kuulda ning ka staadioni valjuhääldajad on nii maha keeratud, et ma siiralt kahtlen, kas isegi tribüünil midagi kuulda on. Nii et võistluste tulemused saime alles määrdemeeste juures teada, kui pele võistlust riideid läksime uuesti vahetama. Kellel kuidas läks,  ei hakka siin kirjutama, seda teavad kõik niigi, aga eks me nägime päris hästi, kes pika tõusu peal jõudis tõugata ja kes mitte nii hästi.
Õhtul saime ka vene spordiuudistest laskesuusatamise ülevaadet vaadata ja avastasime, et pilti pääses meie tõus küll, aga ainult koht, mis meist kümmekond meetrit kõrgemal. Homme on naiste sprint ja meie tüdrukuid vaja ergutama minna ning katsume homme veidi parema koha saada.
Väike problem ja tõrge tekkis staadionilt ära mines. Köisraudtee lihtsalt ei jõudnud kogu rahvamassi piisavalt kiiresti alla toimetada, aga mingi 15-20 minutit järjekorras seismist lahendas ka selle.
Et täna Ergo sünnipäev, siis pidime veel õhtul välja minema. Aga et ta tahtis alguses oma korterikaaslastele pitsi  välja teha, pidime alustuseks tema poole minema ja sealt siis edasi ühele õllele. Aga looda, et venelaste juures midagi kiiresti käib. Õnnitlused ja kokkulöömised ja kõned ja laulmised ja kõik muu selline. Nii et lõppes asi sellega, et enne paari tundi me sealt ära ei saanud ja õllekast ei tulnud ka enam midagi välja. Kell oli juba nii palju, et lihtsalt ei viitsinud enam välja minna. Ja et homme hommikul vaja varakult tööl olla, siis ega enam ei kippunud ka ksukile kodust kaugele. Nii et koju ja magama.

Kokkuvõtvalt oli esimene tööpäev päris huvitav ja ka päris pikk. Tundub, et sellises rütmis hakkamegi elama, et hommikul murdmaa poole peal tööl ja ja õhtul laskesuustajate juures võistlustele kaasa elamas, hommikul üheksast tööle ja õhtul üheksast koju. Nii et päevad saavad olema keskeltläbi 12 tunnised.

Pildid:

1. Naiste suusavahetusega sõidu I ring

2. Suusastaadion esimese stardi eel

3. Justyna Kowalczik (kuigi suures plaanis pildil Ergo ja Marko)